Aastatel 2016–2023 kasvas ülemaailmne trükkplaatide turu suurus kõikuvalt. 2023. aastal, mida mõjutasid „kodumajanduse-jäämise- vaibumine ja kõrge ülemaailmne inflatsioon, jätkas tarbeelektroonikasektor oma langust. Prismarki andmetel vähenes ülemaailmse PCB-tööstuse toodangu väärtus 2023. aastal -võrreldes-aastaga 15%, langedes 69,5 miljardile dollarile. Lõpp
PCB-tööstus on laialt levinud kogu maailmas. Arenenud riigid-eelkõige Ameerika Ühendriigid, Euroopa ja Jaapan-olid selle valdkonna esimesed teerajajad; täiustatud tehnoloogilise varustuse ning ulatusliku uurimis- ja arendustegevuse võimekuse abil saavutasid need piirkonnad PCB-sektoris olulisi edusamme. Enne 2000. aastat moodustasid Ameerika, Euroopa ja Jaapan ühiselt üle 70% ülemaailmse PCB-tööstuse toodangu väärtusest, olles peamised tootmiskeskused. Alates 21. sajandi vahetusest on aga-aasiast (ja eriti Mandri-Hiinast) tingitud ülemäära kõrged tootmiskulud ja lääneriikide majanduslangus muutunud maailma kõige kriitilisemaks elektroonikatoodete tootmiskeskuseks. Kasutades ära eeliseid tööjõu, ressursside, valitsuse poliitika ja tööstuse klastrites, alustasid Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea ja mitmed Kagu-Aasia riigid ulatuslikku{11}}PCB-de tootmist, mis viis elektroonikaseadmete tootmisvõimsuse globaalse nihkumiseni Mandri-Hiina ja teiste Aasia piirkondade suunas. Kui globaalne tööstuslik tõmbekeskus nihkus Aasia poole, võttis PCB-tööstus kasutusele uue maastiku, mida iseloomustavad Aasia{13}}ja eriti Mandri-Hiina{14}}, mis toimib keskse tootmiskeskusena.
Alates 2006. aastast on Mandri-Hiina edestanud Jaapanit, tõustes maailma suurimaks PCB{1}}tootmispiirkonnaks, olles nii tootmismahu kui ka toodangu väärtuse poolest maailmas esikohal. Prismarki andmetel oli Mandri-Hiina PCB-tööstuse toodang aastatel 2016–2023 pidevalt umbes 50% kogu maailmast. See osakaal kasvas kõikuvalt, tõustes 50 protsendilt 2016. aastal peaaegu 55 protsendini 2023. aastal, mis kinnitab Mandri-Hiina kindlalt maailma suurima PCB-de tootmisbaasina.
